Mis on venoosne puudulikkus?
Mis toimub minu jalgadega?
Kui teil esineb venoosne puudulikkus, on raskendatud vere tagasivool jalgadest südamesse.
Teie jalaveenid peavad pidevalt eirama raskusjõudu, tagastades vere südamesse!
Selle tagamiseks on vajalik suurepärane koostöö mitmete mehhanismide vahel:
- Teie süda lööb ja pumpab, tagades pideva verevoolu.
- Klapid peavad töötama korralikult, mis väldib verevoolu vales suunas.
- Lihaste kokkutõmmete ajal surutakse veenid kokku, mis toetab verevoolu tagasi südamesse.
Pindmine venoosne puudulikkus
Kui see süsteem on häiritud, võib see viia pindmise venoosse puudulikkuse tekkeni koos klappide puudulikkusega. Veeniklapid ei ole võimelised korralikult sulguma vastu tagurpidist verevoolu, mis viib veremahu püsiva suurenemiseni veenides. Selle tagajärjel häiruvad veelgi venoosne tagasivool ja mikrotsirkulatsioon.
Ilma funktsioneerivate klappideta voolab veri vales suunas: allapoole juba verd täis valgunud jalga. Selle tagajärjel tekib venoosne staas. Seda häiret nimetatakse pindmiseks venoosseks puudulikkuseks ja see on oma olemuselt progresseeruv. Turse, raskustunne, sügelus, valu ja öised jalakrambid on mõned sümptomitest, mis viitavad vereringehäiretele jalgades.
Veenilaiendid
Ülalkirjeldatud olukorras on klappidel oht kaotada elastsus ja funktsioon. See võib aja jooksul viia veenilaiendite tekkeni. Mõistet „veenilaiendid“ kasutatakse kirjeldamaks laienenud, väljavõlvunud veene jalgadel. Ent isegi suurem oht on tromboosi tekkeks. Veenitromboos võib tekkida veenis moodustunud verehüübe ehk trombi tõttu, mille tagajärjel võib tekkida veeni sulgus.